Wednesday, January 14, 2009

Loomabiotehnoloogia

Käisime EMÜ-s tutvumas loomabiotehnoloogiaga.
See jaguneb kolmeks: roheline (põld, mets), punane (meditsiin), valge (tööstus).
Seal majas tegeletakse järgmiste asjadega:
  • haiguste loommudelid
  • haiguste ennetamine ja diagnostika

  • loomade täppispidamine (tähendab, et masin tunneb looma nt. lehma ära ja annab talle vajaliku koguse toitu. Seda kasutatakse juba taludes.)

  • spetsiifiliste genotüüpide paljundamine

  • loomade geneetiline modifitseerimine ehk muutmine

Meile räägiti ka genotüüpide ehk geenide kogumi paljundamisest. See toimub nii:

  • kunstlik seemendus

  • spermide sorteerimine

  • embrüote siirdamine
  • embrüote külmutamine

  • embrüote in vito tootmine (katseklaasis)

  • kloonimine

Embrüo tähendab viljastunud munarakku. Spermid on suhteliselt ühetaolised. Viljastumiseks peab üks sperm miljarditest jõudma munarakku. See on üsna suu "võitlus". Y-kromosoomid on kiiremad ja väiksemad kui X-kromosoomid.Sperme lahutatakse sorteris. Seda selleks, et saada soovitud sugu järglasi.

1984. aastal sündis esimene Eesti embrüosiirde vasikas.

1994. aastal sündis aga Eesti esimene katseklaasilehm.


Kloonimine.

Lihtsaim kloonimine on embrüo poolitamine. Sellest saab kaks klooni. Looma munasarjad selle protsessi jaoks saadakse tavaliselt tapamajast. Neid küpsetatakse, võetakse ära tuum vms. Seejärel mingid asjad ühinevad ning need siirdatakse lehma sisse tagasi.
2007. aasta seisuga on maailmas kloonitud 18 loomaliiki.

Transgeensed imetajad.

Enamasti valmistatakse transgeenseid hiiri. Neid kasutatakse uuringute tegemiseks (nt. uuritakse stressi). Kõige parem hiirte puhul on see, et kõike saab uurida reaalajas.





Mario Plaas, kes meile loengut pidas, töötab ise laboris , mis tegeleb tarnsgeensete hiirte tootmisega. Tema labor teeb umbes 5 hiirt aastas ja enamjaolt jäävad need Eestisse. Need hiired on nimelt väga kallid, mujal maailmas maksavad umbes 9000 krooni.


Pärast saime ka ise igasuguseid põnevaid asju proovida ja näha. Meile näidati kui kiiresi ja kuidas liiguvad erinevate loomade spermid. Selleks oli spetsiaalne arvuti, kus oli võimalik ekraani pealt jälgida.

Veel saime ise lehma munasarja seest süstlasse mingit vedelikku tõmmata ja seda pärast mikroskoobi all vaadata. See munarakk nägi välja väga rõve, aga kuna ilmselt elus rohkem võimalust seda näha ega süstlaga surkida pole, siis proovisin ikka ära .